Metsaregister on riiklik register, mille eesmärk on koguda ja säilitada andmeid metsa paiknemise, pindala, tagavara, kasutamise ja seisundi kohta. See on oluline vahend metsanduse ja looduskaitse valdkonna spetsialistidele, aga ka metsaomanikele ja teistele huvilistele.
Metsaregister on riiklik register, mille eesmärk on koguda ja säilitada andmeid metsa paiknemise, pindala, tagavara, kasutamise ja seisundi kohta. See on oluline vahend metsanduse ja looduskaitse valdkonna spetsialistidele, aga ka metsaomanikele ja teistele huvilistele.
Metsaregistris hoitakse metsainventeerimisandmeid ning metsateatiste, keskkonnaametnike välitööde, metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside andmeid. Registri kaudu on võimalik saada ülevaade metsamaade kasutamisest, metsade seisundist ning metsaressursside haldamisest.
Metsaregister on oluline vahend ka looduskaitse valdkonnas, kuna selle kaudu on võimalik saada ülevaade kaitstavatest metsaaladest ning Natura 2000 aladest. Metsaregistri kaudu saab kontrollida, kas metsamaa asub kaitstavas piirkonnas või Natura 2000 alal ning millised on seal kehtivad piirangud.
Metsaregistri kaudu on võimalik esitada ka metsateatisi ning saada teavet metsateatiste menetlemise kohta. Metsateatis on dokument, mille metsaomanik peab esitama metsamaa kasutamiseks või metsa raieks. Metsateatise esitamine on kohustuslik ning selle eesmärk on tagada metsade säästlik ja jätkusuutlik kasutamine.
Metsaregister on Eesti riigi poolt loodud andmebaas, mis sisaldab teavet metsade paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise kohta. Meie jaoks on Metsaregister väärtuslik tööriist, mis aitab meil metsade haldamist tõhusamalt korraldada.
Metsaregistris sisalduv teave on kättesaadav metsaomanikele, metsakorraldajatele ja teistele huvilistele. Metsaomanikud saavad Metsaregistri kaudu esitada metsateateid, mis on vajalikud metsamajandamiskava koostamiseks ja metsateatisi, mis on vajalikud metsatehingute tegemiseks.
Metsakorraldajad saavad Metsaregistrist teavet metsaressursside kohta, mis aitab neil koostada metsamajandamiskavasid, metsa uuendamise plaane ja teha metsatehinguid. Metsaregistri kaardirakendus võimaldab meil metsade asukohta ja seisundit visuaalselt jälgida ja analüüsida.
Metsaregister on ka oluline vahend andmevahetuseks erinevate asutuste vahel. Metsaregistris sisalduv teave on kättesaadav Keskkonnaagentuuril, Keskkonnaametil ja Kliimaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusel.
Metsanduse valdkonnas on mitmeid asutusi, kes vastutavad erinevate ülesannete täitmise eest. Oleme kokku pannud nimekirja olulisematest asutustest, kes on seotud metsaregistri ja metsandusega laiemalt.
Keskkonnaagentuur on riiklik asutus, mis vastutab keskkonnaseire programmi täitmise eest, korraldab riigisisest ja rahvusvahelist andmevahetust ning kogub ja analüüsib keskkonnaseisundit puudutavaid andmeid. Keskkonnaagentuuril on õigus töödelda metsaregistri andmeid ning see on üks peamisi allikaid metsaregistri täiendamiseks.
Keskkonnaamet on keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigiasutus, mis vastutab looduskaitseseaduse täitmise eest. Keskkonnaametil on õigus töödelda metsaregistri andmeid ning nad vastutavad ka metsateatiste menetlemise ja metsakaitse korraldamise eest.
RMK on riigile kuuluva metsamaa majandamise eest vastutav asutus. RMK-l on oluline roll metsaregistri täiendamisel, sest nad vastutavad riigimetsa inventeerimise ja metsateatiste menetlemise eest. Lisaks sellele korraldab RMK metsade majandamist ja kaitset ning pakub metsandusalast nõustamisteenust.
Metsaeraldised RMK on RMK tütarettevõte, mis tegeleb metsamaa müügi ja rendiga. Kui soovite oma metsamaa müüa või rentida, siis tuleb pöörduda metsaeraldised RMK poole. Metsaeraldised RMK-l on ka oluline roll metsaregistri täiendamisel, sest nad vastutavad metsateatiste menetlemise ja metsamaa ostu-müügi dokumentatsiooni haldamise eest.
Metsaomanikuna on meil mitmeid õigusi ja kohustusi, mida tuleb täita vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja määrustele.
Üks olulisemaid õiguseid on metsa raieõigus, mis tähendab, et meil on õigus oma metsa majandada ja raiuda, kuid see peab toimuma säästlikult ja vastavalt kehtestatud reeglitele. Samuti on meil õigus otsustada, milliseid metsa majandamise meetodeid kasutada ja milliseid väärtusi oma metsas edendada.
Ent meil on ka mitmeid kohustusi, mida tuleb täita. Üks olulisemaid kohustusi on metsa uuendamine, mis tähendab, et me peame hoolitsema oma metsa noorendamise eest. Metsaseaduse kohaselt peab metsaomanik uuendama metsa vähemalt 0,5 hektari suuruse pindala ulatuses hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates.
Lisaks peame tagama, et meie metsa majandamine toimuks säästvalt ning arvestaks loodusväärtuste säilitamisega. Seetõttu on meil kohustus järgida säästva metsanduse põhimõtteid ning täita kehtestatud miinimumnõudeid.
Metsandus on lai valdkond, mis hõlmab endas mitmeid erinevaid tegevusi ja valdkondi. Meie kui metsaomanike ja metsanduse spetsialistide jaoks on oluline mõista erinevate valdkondade omavahelisi seoseid ja nende mõju meie metsadele.
Metsakorraldus on metsa majandamise alus. See hõlmab endas kogu metsa eluea jooksul tehtavaid tegevusi, alates metsa inventeerimisest ja hindamisest kuni raiete planeerimise ja metsauuenduseni. Metsakorraldus on vajalik, et tagada metsade jätkusuutlik majandamine.
Metsamaa on maa, mis on kasvatamiseks sobilik ja mida kasutatakse metsa kasvatamiseks. Metsamaa on tavaliselt kaetud puude või muu metsataimestikuga. Metsamaa jaguneb erinevateks kategooriateks, näiteks majandusmetsamaa ja kaitsemetsamaa.
Riigimets on metsamaa, mis kuulub riigile. Riikliku metsa majandamine on Eestis Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. Riigimetsa majandamisel arvestatakse nii majanduslikke kui ka looduskaitselisi aspekte.
Metsamajandus on metsade majandamise protsess. See hõlmab endas erinevaid tegevusi, nagu metsa inventeerimine, raiete planeerimine, metsauuendus, metsa hooldus ja kaitse ning puidu müük ja turustamine. Metsamajandus on oluline majandusharu, mis annab tööd paljudele inimestele.
Metsandus on laiem mõiste, mis hõlmab endas kõiki metsade ja nende kasutamisega seotud valdkondi. See hõlmab nii metsamajandust kui ka metsaökoloogiat, metsakaitset, metsanduse seadusandlust ja poliitikat ning metsanduse ajalugu.
Metsaraie on metsa raiumine. See on üks olulisemaid metsamajanduse tegevusi, mis võimaldab saada puitu ja teisi metsaressursse. Metsaraie peab olema planeeritud ja teostatud nii, et tagada metsade jätkusuutlikkus ja looduslik mitmekesisus.
Metsaregistri eesmärk on koguda ja säilitada andmeid metsa paiknemise, pindala, tagavara, kasutamise ja seisundi kohta. Selleks, et tagada andmete täpsus ja usaldusväärsus, on oluline, et andmete haldamine oleks korralikult struktureeritud ja organiseeritud.
Meie, Metsaregistri haldajad, vastutame andmete haldamise eest ning tagame, et andmed on alati ajakohased ja täpsed. Selleks kasutame erinevaid meetodeid, sealhulgas regulaarset andmete kogumist ja kontrollimist.
Metsaregistri andmete haldamisel on oluline roll ka kohalikel omavalitsustel (vald), kes vastutavad metsamaa kasutamise ja kaitse eest. Valla ülesanne on tagada, et metsa kasutamine toimuks vastavalt kehtivatele seadustele ja nõuetele ning et metsaressursi kasutamine oleks jätkusuutlik.
Metsakorraldaja on samuti oluline osapool andmete haldamisel. Metsakorraldaja ülesanne on koostada metsa majandamiskava ning tagada, et metsaressurss oleks kasutatud jätkusuutlikult ning vastavalt kehtivatele seadustele.
Metsaportaal on veebipõhine platvorm, mille kaudu on võimalik Metsaregistri andmeid vaadata ja hallata. Metsaportaalis saab näha metsa paiknemist, pindala, tagavara, seisundit ja kasutamist ning esitada erinevaid taotlusi ja teateid.
Metsaregistri andmete haldamisel on oluline roll ka metsaressursi arvestusel. Metsaressursi arvestuse riikliku registri ehk Metsaregistri eesmärk on arvestuse pidamine metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise üle. Metsaregistris hoitakse andmeid, mida kasutavad erinevad asutused, sealhulgas Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet ja Kliimaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.
Metsaregister on väärtuslik tööriist metsaomanikele ja kõigile, kes soovivad metsa majandada. Kui soovite metsa majandada, siis on oluline teada, millised on metsa korraldamise juhised ja metsa majandamise eeskiri ning kuidas neid järgida.
Metsa korraldamise juhised on olulised, sest need aitavad metsaomanikul metsa majandada vastavalt kehtivatele seadustele ja nõuetele. Need juhised sisaldavad teavet metsa kasvatamise, hooldamise ja raiumise kohta ning aitavad tagada, et metsa majandamine toimuks jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult.
Metsa majandamise eeskiri on samuti oluline dokument, mis reguleerib metsa majandamist. Eeskiri sisaldab nõudeid metsa kasvatamise, hooldamise ja raiumise kohta ning aitab tagada, et metsa majandamine toimuks vastavalt kehtivatele seadustele ja nõuetele.
Metsa korraldamise juhised ja metsa majandamise eeskiri on olulised, sest need aitavad tagada, et metsa majandamine toimuks vastavalt kehtivatele seadustele ja nõuetele ning et mets säiliks jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult.
Kui soovite metsa majandada, siis on oluline tutvuda metsa korraldamise juhiste ja metsa majandamise eeskirjaga ning järgida neid nõudeid. Metsa korraldamise juhised ja metsa majandamise eeskiri on kättesaadavad Metsaregistri kaudu, kus saate neid hõlpsasti leida ja kasutada.
Metsaressursid on Eesti jaoks oluline loodusvara, mis pakub nii majanduslikku kui ka keskkondlikku kasu. Seetõttu on oluline, et meil oleks täpne ja usaldusväärne teave metsaressursside kohta ning nende arvestus oleks korralikult korraldatud.
Metsaressursi arvestus on üks oluline osa metsandusest. See hõlmab metsa paiknemise, pindala, tagavara, kasutamise ja seisundi kohta käivate andmete kogumist ja säilitamist. Metsaressursi arvestus on vajalik, et metsa majandamine oleks efektiivne ning et metsaressursse saaks kasutada jätkusuutlikult.
Metsaressursi arvestus toimub Metsaressursi arvestuse riiklikus registris, mis on digitaalne andmekogu. Registris on inventeerimisandmete andmebaas, metsateatiste andmebaas ning välitööde, metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside andmebaas.
Metsaressursi arvestus hõlmab ka kasvukohatüübi määramist. Kasvukohatüüp on metsa kasvamiseks sobiliku keskkonna kirjeldus, mis põhineb mulla, kliima ja reljeefi omadustel. Kasvukohatüübi määramine on oluline, sest see aitab metsaomanikul valida sobivaid metsakultuure ning tagada metsa tervise ja kasvamise.
Metsandusega seotud piirkonnad on olulised, kuna need määravad, kuidas metsa kasutatakse ja kaitstakse. Metsandusega seotud piirkondade hulka kuuluvad jahipiirkonnad, kvartalid ja kaitsealad.
Jahipiirkonnad on piirkonnad, kus toimub jahipidamine. Need piirkonnad on tavaliselt eraomandis ja neid kasutatakse jahipidamiseks. Jahipiirkondade haldajad peavad järgima metsaseadust ja tagama, et jahipidamine toimub vastavalt seadustele.
Kvartal on metsamaa piirkond, mis on jagatud neljaks või enamaks osaks. Kvartalid on nummerdatud ja neil on erinevad kasutusotstarbed, näiteks raiutakse ühes kvartalis metsa, samal ajal kui teises kvartalis kasvatatakse noort metsa.
Kaitsealad on piirkonnad, kus metsa kasutamine on piiratud. Kaitsealade eesmärk on kaitsta metsa ja selle elupaiku. Kaitsealad võivad olla looduskaitsealad, püsielupaiga kaitsealad või sihtkaitsevööndid. Kaitsealade haldajad peavad järgima metsaseadust ja tagama, et metsa kasutamine toimub vastavalt seadustele.
Üldiselt on metsandusega seotud piirkonnad olulised, kuna need määravad, kuidas metsa kasutatakse ja kaitstakse. Jahipiirkonnad, kvartalid ja kaitsealad on erinevad piirkonnad, millel on erinevad kasutusotstarbed ja metsakasutuse piirangud. Metsandusega seotud piirkondade haldajad peavad järgima metsaseadust ja tagama, et metsa kasutamine toimub vastavalt seadustele.
Erametsa kaarti saab vaadata Metsaregistri kaudu. Selleks tuleb minna Metsaregistri veebilehele ja sisestada otsingusse erametsa omaniku nimi või kinnistu katastritunnus. Seejärel kuvatakse kaart, kus on näha metsa asukoht ja pindala.
Metsateatist saab esitada Metsaregistri kaudu. Selleks tuleb minna Metsaregistri veebilehele ja täita vastav vorm. Metsateatise esitamine on vajalik enne raietööde alustamist metsas.
Väljastatud raielubade nimekirja saab vaadata Metsaregistri kaudu. Selleks tuleb minna Metsaregistri veebilehele ja sisestada otsingusse vastav kinnistu katastritunnus. Seejärel kuvatakse nimekiri väljastatud raielubadest.
Metsaregister kogub ja säilitab andmeid metsa paiknemise, pindala, tagavara, kasutamise ja seisundi kohta. Metsaregistri eesmärk on tagada metsa säästlik kasutamine ja jälgida metsa seisundit.
Metsaregistrit saab kasutada Metsaregistri veebilehe kaudu. Selleks tuleb minna Metsaregistri veebilehele ja sisestada otsingusse vastav kinnistu katastritunnus või erametsa omaniku nimi. Seejärel kuvatakse vastavad andmed.
Metsaseaduse järgi on metsaomanikel kohustus hoida metsa heas korras ja tagada selle säästlik kasutamine. Metsaomanik peab esitama Metsaregistrile metsateatise enne raietööde alustamist ning järgima raietegevuse piiranguid. Lisaks peab metsaomanik jälgima metsa seisundit ja vajadusel tegema hooldustöid.